Dieđut velggolažžii

Go vealgi boahtá bággobearramii bearran láhkai, velggolažžii sáddejuvvo dábálaččat almmuhus ášši johtui boahtimis. Almmuhusas lea vealggi guoski dieđuid lassin ášši dikšu bággobearranolbmá oktavuođadieđut.

Johtuiboahtinalmmuhus sisttisdoallá maiddái oktavuođaváldinávžžuhusa ja dárbbu mielde ovdaalmmuhusa boahttevaš olggosmihtideamis.

Johtuiboahtinalmmuhusa lassin velggolažžii sáddejuvvo máksinávžžuhus. Juos velggolaš máksá vealggis maŋimustá máksinávžžuhusa earrebeaivve, das ii dahkko merkejupmi bággobearranregistarii. Bággobearramis ii dalle maiddái álgo doaibmabijuide velggolačča opmodaga ohcama várás.

Bággobearran lea velggiid vuoigatvuođalaš bearran. Bággobearrama álggaheapmi eaktuda, ahte velgoheaddji ohcá mávssekeahtes vealgái gearretrievttis duomu ja ohcá das maŋŋá bággobearrama. Vealgi sáhttá leat maiddái njuolgga bággobearrangelbbolaš, nugo ovdamearkan vearut, sáhkut dahje oadjomávssut, goas velgoheaddji sáhttá sirdit daid ohcamuša vuođul bággobearramii.

Mii dáhpáhuvvá, juos vealgi ii máksojuvvo

Juos velggolaš ii mávsse vealggi, lea buorre ahte son váldá oktavuođa ášši dikšu bággobearranolbmái. Bággobearranolbmá bargun lea ohcat velggolažžii gullevaš opmodaga máksinčađaheami oažžuma várás velgoheaddjái. Bággobearramis leat bargguid čađaheami várás viiddes dieđuoažžunvuoigatvuođat. Opmodaga lea vejolaš ohcat ovdamearkan dihtoštallamiin sierra registariin. Lassin velggolažžii lea vejolaš bargat bággobearrančilgehusa, mas son galgá addit duođalaš dieđuid ekonomalaš dili birra. Juos velggolaččas gávdnojit olggosmihtidangelbbolaš boađut dahje opmodat, dat olggosmihtiduvvo.

Velggolaš sáhttá geahčadit bággobearranáššiidis elektrovnnalaš áššedikšunbálvalusas (liŋka) (suomagillii, ruoŧagillii ja eaŋgalsgillii). Bálvalusas velggolaš sáhttá earret eará máksit velggiidis, printet bággobearrama dihto áššebáhpáriid, ohcat friddjamánotbajiid ja eará geahppudemiid bálkká olggosmihtideapmái ja beaivádit dieđuidis.

Velggolaččas geatnegasvuohta addit dieđuid

Velggolažžii lea vejolaš bargat maiddái bággobearrančilgehusa. Velggolaš galgá addit bággobearrančilgehusas viiddes dieđuid sihke dálá ja ovdal oamastan opmodagas. Velggolačča sáhttá geatnegahttit addit dieđuid sáhku áitagiin. Boastto dieđuid addin dahje dieđuid čiehkan bággobearrančilgehusas lea rihkus. Velggolačča lea vejolaš bovdet bággobearrančilgehussii. Juos bovdehus ii čuvvojuvvo, bággobearranolmmái sáhttá geatnegahttit boahtit sáhku áitagiin dahje bivdit polesa viežžat velggolačča.

Maiddái dakkár olmmoš, geas lea velggolačča opmodat hálddus dahje gii lea bargan opmodaga guoski soahpamuša velggolaččain, lea geatnegas addit dárbbašlaš dieđuid velggolačča boađuin, opmodagas ja oktavuođadieđuin. Bággobearranolmmái sáhttá geatnegahttit addit dieđuid sáhku áitagiin. Bággobearramis lea vuoigatvuohta oažžut vástideaddji dieđuid maiddái virgeoapmahaččain ja almmolaš barggu dikšu servošiin.

Bággobearranolbmás lea vuoigatvuohta váldit háldui olggos mihtideapmái dárkkuhuvvon opmodaga čielggadeami várás vealtameahttun čielggadanmateriála, nugo ovdamearkan soahpamušaid, gávpegirjjiid ja lassin rehketdoallogeatnegasa rehketdoallomateriála.

Go olggosmihtidangelbbolaš opmodat ohccojuvvo, bággobearranolbmás lea dárbbu eaktudettiin vuoigatvuohta rabahit uvssaid ja lohkaid sihke mannat ássanvisttiide, seailluhanvuorkkáide ja eará vástideaddji báikkiide. Bággobearranolmmái sáhttá bivdit polesis virgeveahki ollašuhttima čađaheami várás.

Dieđut velggolažžii -siiddut suomagillii gávdnojit dáppe.